MARI-LIIS KÜLA 95!

the_post_thumbnail( 'medium' );

Mari Liis Küla. Toomas Volkmanni foto näituselt „Eesti läbi 100 silmapaari”.

 

Mari-Liis Küla aktiivne loomeperiood algas 1950. aastatel Rakvere teatris ning on kestnud üle kümnendite, kuid enim tunnustust pälvis ta 1965–1976 peakunstnikuna Noorsooteatris ja Draamateatris koos Voldemar Pansoga töötades. Mari-Liis Küla kujundused ja kostüümid paistsid silma avangardsuse, lakoonilisuse, kindlajoonelise stilistika, põneva koloriidi ja maitsekusega. Tipplavastustest väärivad nimetamist näiteks „Kevade“ (1969), „Hamleti“ (1966), „Inimese ja revolutsiooni“ (1970) kujundused Noorsooteatris, „Inimene ja inimene“ (1972), „Tants aurukatla ümber“ (1973), „Meie nooruse linnud“ (1973) jt Draamateatris. Silmapaistvaid kunstnikutöid valmis ka teistes teatrites – „Joanna tentata“ Estonias (1971), „Inimese tragöödia“ Vanemuises (1971) jm.

Mari-Liis Küla on olnud paljude Eesti teatrikunstnike õpetajaks ERKIs (praegune Eesti Kunstiakadeemia).

(Tekst Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehelt).

 

Mari-Liis Küla 90. juubelile pühendati 2014. aastal näitus „Karakter värvis ja vormis”, mille koostaja ja kujundaja oli Ene-Liis Semper.

 

2018. aastal taasloodi ja eksponeeriti Mari-Liis Küla juhendamisel tema lavakujunduse elementi „Kõrrepõld”, Voldemar Panso lavastusest „Tants aurukatla ümber”. Teost võis näha Eesti Lavastuskunstnike Liidu näitusel „Võõrad” Niguliste muuseumis, mille panid kokku Maret Tamme ja Arthur Arula.

 

 

 

 

 

 

Voldemar Panso ja Mari-Liis Küla katsetamas Noorsooteatri lavastuse, Verne’i ja Kohouti „80 päevaga ümber maailma” maketti. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi foto.

 

 

 

 

 

 

 

 

Mari-Liis Küla ja Ene-Liis Semper aastal 2014 näituse „Karakter värvis ja vormis” keskel. Ülo Josingu foto.

 

 

 

 

 

 

„Kõrrepõld” lavastusest „Tants aurukatla ümber”. Näitusel „Võõrad”, Niguliste muuseumis aastal 2018. Sten Eltermaa foto.

 

 

 

 

Tervist, jõudu ja palju õnne!

 

Elagu!

juuni 26, 2019Slideshow, Uudised