Samanimelise lavastus esietendus 08.09.1983 Draamateatris.

Jaan Kruusvalli näidendi lavastas Mikk Mikiver ja kunstnikuks oli Aime Unt.

Muusikaline kujundaja Viive Ernesaks ning osatäitjateks Rein Aren, Ita Ever, Mari Lill, Helle-Reet Helenurm, Hans Kaldoja, Helle Pihlak, Meeli Sööt, Rein Kotkas , Ellen Liiger, Laine Mesikäpp, Tõnu Saar, Toomas Urb, Üllar Põld.

Noortekoosseisus osales Lavakunstikooli 11. lend.

”Kujunduse üks põhielement olid võrgud, millest moodustus lavasügavusse nagu tunnel või tee, kust tegelased tulid ja läksid. /…/ Lava sügavusse viis must tee valgete jalajälgedega. Laudseintel olid perekonna fotod, mis kadusid pereliikmete lahkumisega. Järele jäid pleekimata jäljed seinal.”

„Ei oska kunagi näha-öelda-mõelda, mis on õige, mis vale, mis ilus, mis inetu. Absoluutne on ainult tähtede taga ­- kui on, ei tea ju…

1. Herkül. Aime Unt. Tallinna Linnateater, 2021

Lavastuskunstnike Liit korraldas Salme Kultuurikeskuse Leelo kohvikus Aime Undile pühendatud mälestuste õhtu.

Tänupalve pidas Sakarias Jaan Leppik.

Kohalviibijate hulgas oli Aime õpilasi ja kolleege. Kokku 42 inimest.

 Kunstnikku meenutasid Jaanus Rohumaa, Raivo Põldmaa, Marje Metsur, Priit Pedajas, Margot Visnap, Liina Keevallik, Maret Kukkur, Ene-Liis Semper, Kadi Herkül, Mari Lill, Gunta Randla, Piret Viisimaa.

Ôhtut juhtis Karmo Mende.

”Ma ei ole „vaatamisväärsus“, aga tore oleks teid näha. Helistame-kirjutame! Ilusat päeva ja olge hoitud! Aime”

Aime Undi sõnum Karmo Mendele