In Memoriam GEORG SANDER

GEORG SANDER (Foto: Teater Vanemuine)

7.05.1923 – 16.03.2016

 

Oma 92. eluaastal on meie hulgast lahkunud Georg Sander, tähelepanuväärselt pika ja kõrgetasemelise loometeega teatrikunstnik, kelle elutöö on tehtud Vanemuise teatris. Kogu elu tartlaseks jäänud Georg Sanderi esimene amet oli raamatupidaja, selle kutse sai ta Tartu Kommertsgümnaasiumi lõpetamise järel 1941. aastal. Huvi teatri ja kujutava kunsti vastu viis ta siiski juba 1945. aastal Vanemuise teatrisse, esialgu maalisaali dekoratsioone teostama. 1947. aastal usaldati talle ka esimene iseseisev kunstnikutöö, lastelavastus „Imekaunis Vassilissa“. Esimene kogemus andis julgust minna seda ala ka professionaalsel tasemel õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille ta lõpetas 1955. aastal ja kus tema õpetajateks olid oma ajastu korüfeed Natalie Mei ning Voldemar Haas. Diplomi saamise ajaks oli Georg Sander juba üks hõivatuimaid Vanemuise kunstnikke, eriti viljakalt muusikateatri žanris, kujundades Ida Urbeli, Udo Väljaotsa ja Epp Kaidu balleti- ja ooperilavastusi („Bahtsisharai purskkaev“, 1950; „Esmeralda“, 1957; „Peer Gynt“, 1959), mis tänu kunstniku leidlikkusele mõjusid kitsastes võimalustes ja Vanemuise väikese maja ahtal laval žanrile omase suurejoonelisusega. Eelistades küll sageli klassikalist lähenemist ja ajaloolist tõetruudust, läbimaalitud pindu ja ajastust tõukuvaid kostüüme, hakkas 1960ndate algupoolest imbuma ka Sanderi loomingusse ka tinglikumaid-uuenduslikumaid jooni, näiteks projektsiooni kasutamine balletilavastustes.

 

1967. aastal valminud Vanemuise suur maja avardas oluliselt ka teatrikunstniku väljendusvõimalusi, sündis mitu eesti teatrilukku jäänud lavastust: „Kihlus kloostris“, 1962; „Kuningal on külm“, 1967: „Meestelaulud“, 1966. Mõnevõrra üllatavalt leidis Georg Sander mõttekaasluse ka Eesti teatri 1960ndate lõpu/70ndate alguse „noore režii“ esindajate Evald Hermaküla ja Jaan Toomingaga ja nende viljeldud metafoorselt tingliku teatriga („“Külvikuu“, 1972; „Väike Eyolf“, 1973; „Polonees 1945“, 1976). 1970ndate töödest väärivad mainimist kaks eriliselt mastaapset, mõnevõrra vastandlikku eesti klassika lavatõlgendust: ülima ehtsuse ja detailitäpsusega paelunud „Tagahoovis“ (lav Kaarel Ird, 1974) ning teisalt kujundlik ja panoraamne „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (lav Jaan Tooming, 1976). Lõpetanud koosseisulise kunstnikuna tegevuse 1981. aastal, jätkus Georg Sanderi loominguline tegevus veel paljude aastate vältel. Erilise tähisena saab välja tuua muusikali „Minu veetlev leedi“ kostüümid ja lavapildid (lav Ülo Vilimaa, 1990, teatrikunstniku aastapreemia 1991), mille ajastutundlik külluslikkus on tänini jäänud oma žanri etaloniks. Georg Sanderi erakordne põhjalikkus avaldus ka tehniliste jooniste ja lahenduste teostamisel, mis tegi temast alati hinnatud autoriteedi Vanemuise tehniliste töötajate ja töökodade jaoks. Kokku jõudis ta kujundada kaugelt üle saja lavastuse, tuli ette hooaegu, mil tema käe all valmisid seitsme uuslavastuse kujundused.

 

Teinud oma viimased tööd Vanemuises 1996 aastal, jäi Georg Sander oma koduteatriga seotuks kuni elu lõpuni, olles sage külaline Vanemuise esietendustel ja endiste töötajate kokkusaamistel. Lisaks Vanemuisele jõudis ta teha kujundusi ka Estoniale, Ugalale, Vanalinnastuudiole ja Pärnu teatrile.

 

Georg Sanderi ärasaatmine toimub 23. märtsil kell 13 Tartu Krematooriumis.

 

Teater Vanemuine

Eesti Teatriliit

Eesti Lavastuskunstnike Liit

märts 17, 2016Slideshow, Uudised